Krog No. 14 2024 hooajal igapäevaselt oma uksi ei ava.

Põhjuseks on keeruline olukord tööjõu ja eelkõige kokkade osas.

Anname endast parima, et olla avatud juuli- ja augustikuu nädalavahetustel.

Grupitoitlustuse ja eriürituste soovide puhul võtke julgelt ühendust!

Kohtumiseni!

Kõigepealt oli talitee. Talitee viis Hiiumaalt üle mere Harilaiu ja Vormsi kaudu mandrile. Loomulikult tekkisid selliste teede äärde ka kõrtsid, kus hobused said puhata ja hobusemees keha kinnitada. Nii tervitaski esimene kõrts teelisi juba Harilaiul, kus asus üks ainukene majapidamine, mille peremees Hari-Peeter, kodanikunimega Peeter Kimberg, pidas korraga majakavahi ja kõrtsmiku ametit. Aga sellest lähemalt mõni teine kord.

Kuna Vormsi on suurem kui Harilaid, siis asus Vormsil ka rohkem kui üks kõrts. Ennevanasti asus viinaköök mõisa juures ja piirituse tootmise õigus oli ainult mõisal. Kuivõrd Suuremõisa mõisnik oli praktiline inimene, siis lisaks mõisale endale andis ta igast suuremast külast ühele talule enda viinaköögis toodetud piirituse müügiõiguse, mille tulemusena tekkis Vormsil koos mõisa enda kõrtsiga kokku 13 kõrtsi. Kindlasti oli kõrtse, mille peremehed pidid lisaks kõrtsmikuametile veel teistki ametit pidama, kuid kõige suuremad ja jõukamad kõrtsid asusid kahtlemata Suuremõisa, Hullo ja Söderby külades talitee ääres.

Missionär Österblom´i saabumise järel Vormsile leidsid saarerahva elukorralduses aset olulised muudatused. Muuhulgas hakkasid kõrtsid asenduma karskusseltsidega.

Krog No–14 hoone ehitati 1892. aastal koos Vene-Õigeusu kirikuga ning tegutses kiriku pastoraadihoonena. Kuna õigeusu kirik toimis Vormsil lühikest aega, siis asus samas hoones kuni II maailmasõjani kool. Sõja lõppedes sai koolimajast meierei, millena ta tegutses ka pärast kolhoosiaja lõppu. Vormsi meiereis valmistati väga maitsvat võid, mis oli kaugemalgi kõrgelt hinnatud. Viimati 2001. aastal valmistati seal veel juustu, misjärel maja seisis mõned aastad tühjalt. 2008. aastal avas pika ajalooga majas uksed Krog No–14.